Rahutort

Käsitöönäitus Elvas. Mulle jäi silma esiplaanil olev tort, mis hüüab rahu. Tõenäoliselt ei olnud see tordi teinud pensionäri fantaasia vili, vaid ülevaltpoolt nõue.
 See pilt on kodukandi lugude tüüpi TV saate "Otsused, teod" lindistuselt, mis toimus 18.aprillil 1985.a
Elvas.

Gaseeritud vee automaadid

Kaks gaseeritud vee automaati Tartu vaksali ees. Riia mäel Tartu poe ees oli vist neli ja "Kasekese" poe ees oli ka kaks tükki, rohkem ei tule meelde.
Kõigepealt tuli olemasolev üldkasutatav klaas nõrgas veejoas üle pesta, siis raha sisse lasta ja jook tuligi, vahel ei tulnud ka. Paljas mullivesi maksis 1 kopika ja koos siirupiga oli gaseeritud vesi 3 kopikat. Algul tuli siirup ja siis mullivesi peale, kui klaas varem ära võtta, siis sai magusama joogi.

Aitäh Astale, kes on siin esiplaanil ja keda tegelikult pildistati.

Eestist põgenedes kaasa võetud pildid 2

Millises Eesti linnas need pildid on tehtud, ei tea.

 Sama tänav, kord on esiplaanil hobune, kord mootorratas. Mootorratturil oleks nagu Saksa sõjaväe kiiver peas, selgus, et Eesti sõjavägi kandis ka Saksa kiivrit.

 

 Liha- ja vorstitööstus Ludvig Arras.

  Maja asukoha linna saab määrata paremal servas oleva kiriku järgi, ukse ees on silmapaistvalt suur ja uhke auto.

Nagu sellel fotograafil kombeks, on ka siin hobune ja vanker esiplaanil ning kaks rättidega eidekest. Keskel oleval reklaamil on kiri "Sõjaväe majanduskeskus" või midagi sellist, esimene sõna on igatahes sõjaväe.

Eestist põgenedes kaasa võetud pildid 1

Mai isa tehtud fotod, mis ta võttis 1941.a Tallinnast Venemaale põgenedes endaga kaasa ja mis pärast isa surma pakiti Maile lastekodusse kaasa.

 Tagaplaanil paistab pangahoone torn, on teada, et Mai isa töötas pangas.
 Aga pildi teeb huvitavaks eelkõige esiplaanil olev vanker hobusega.

 Selle kohta teadis Mai rääkida, et akende ees olevad kardinad olevat pangale eritellimusel tehtud. See peaks olema siis pidu panga ruumides ja piduseltskond võiks koosneda Eesti panga töötajatest.

Peaks olema turuplats Estonia  teatri kõrval.

Ilus hobune ja uhke kaarik. Servast paistab tükike samasugust triibulist posti nagu ülemisel pildil on, nii et võiks sama koht olla.

Mai ja Juta

Väike Mai sündis siia ilma keeruliste aegade eel 1935.a.
Mai isa oli Eesti panga töötaja Toomas Neem (Toomas-Arved-Arkaadius Neudorf). Mai mäletab, kuidas 1941.aastal isa ütles kodus, et asjade pakkimiseks on pool tundi aega ja siis nad sõitsid rongiga Kaasanisse (ise, reisirongiga). Samal aastal suri ema Katariina Kaasanis kopsupõletikku. Isa reisis töö tõttu, Mai kaasas, palju Venemaal ringi, Kuibõševis oli tüdruk väga haige. Mis töö see oli, seda Mai ei tea. Mai mäletab, kuidas ta mängis Kaasanis tatari lastega ning isa ütles, et tatari keelt ei lähe tal elus vaja. 1944.a suri isa, diagnoos - kurnatus.Sel ajal elasid nad Tšeljabinskis suures majas, kus elas ka eestlasi, kes viisid 8-aastase Mai Jegorjevskisse evakueeritud Kaagvere lastekodusse, mis reisis 1945.a Tartusse Tähe 3, praegusesse korporatsioon Rotalia majja.
Samal aastal algas Mai uus elu peres, kuhu ta lapsendati, hakkas kandma uut perekonnanime. Küsisin, kas ta lapsendati selle tõttu, et oli ilus valgete lokkidega tüdruk - ei, selle tõttu, et tal polnud sugulasi. Peres oli olnud tütar Juta, kes suri 1942.a 12-aastasena difteeriasse.

Küsisin, kas teda võrreldi Jutaga. Ei, pigem oli Juta nagu tema vanem õde, kellest talle räägiti.
Vanemad armastasid Maid ja andsid talle korraliku hariduse. Maist sai rahulik elurõõmus muusikaõpetaja.
Täiskasvanuna oma elu algust uurides selgus, et tegelikult oli see veelgi keerulisem. Selgus, et ta oli oma isa väljaspool abielu sündinud laps, kes tuli isale siis meelde, kui tema seaduslikust abielust sündinud poeg suri teel Omskist Tallinnasse ja rohkem lapsi nad ei saanud, siis lapsendati paariaastane Mai, aga isa abikaasa teda ei armastanud.
See on sissejuhatus järgnevatele postitustele. Kui isa Tšeljabinskis suri ja Mai viidi lastekodusse, siis pandi talle kaasa karbike isa Eestis tehtud fotodega.

Narva trepid

Eest Vabariigi aegne Narva pilt. Väga terav pilt, minu jaoks kõige huvitavam oli lugeda kuulutusi teadete tahvlil. Paistab, et pidudest puudust ei ole.
Aitäh Kajale.

Paadiralli 1993

Üliõpilaspäevade paadiralli rahvarohke vaatajaskonnaga on väga elujõuline traditsioon, leidsin oma kapist kevadel 20a tagasi toimunud paadiralli negatiivirulli.

Päästeveste polnud ette nähtud.

Kaarsillalt vaatamine käis paadiralli traditsiooni juurde.

Monopoli mäng

Monopol (inglise Monopoly) on klassikaline kinnisvaraga kauplemise lauamäng, mis leiutati Ameerika Ühendriikides 1930. aastatel Suure depressiooni ajal. See mäng käib suure raha ja kiire rikastumisvõimaluse peale.
 Monopol on kõige populaarsem lauamäng maailmas. Sellest ajast kui Charles Darrow mängu 1935. aastal leiutas, on umbes 750 miljonit inimest seda mängu mänginud ja teinud selle enim müüdud ärimänguks maailmas. Mäng on kantud ka Guinnessi rekordite raamatusse.

 Eesti lapsed tahtsid 1990.a ka Monopoli mängu mängida, kuid kauplustes müüdi ainult Tsirkust ja Reisi ümber maailma kui sedagi. Pildil olev mäng on päris mängust ümber pildistatud ja fotopaberile must-valgelt suurendatud, majadeks on Norma tehase "Mõtle ja ehita" klotsid.
1994.a ostsime ühe Eesti kooperatiivi tehtud Monopoli, tänavad olid kolmest Eesti väikelinnast, üks neist Põltsamaa, teisi ei mäleta.
Lapsed: vennad Kaarel ja Tiit ning naabrid Sander ja Erki.

Kiilaspäisuse ravim

Ja eestpoolt oli pilt selline:

 Kas see on reklaampilt või juhuslik postkaart, ei oska öelda.
Kiilaspäisus on alati meestele meelehärmi valmistanud.
Kui on tegemist kopikatega, siis on tsaariaeg.
Põhikomponent imeravimis - peerubalsam on Peruu balsam, 2005.a keelati Euroopa Liidus ära.

Müügikiosk

Selle pildi allkirjaks võiks olla "Kompositsioon vorstirõnga ja juustukangiga".
Poseerib Paul Prüüs.

 Elva lauluväljakule olid tehtud laudadest kioskid, kust ETKVL-i (Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklik Liit) müüjad müüsid vabaõhuetendustel ja muudel üritustel toidupoolist. Kuhi letil tundub küll tolle aja kohta liiga rikkalik.
Aeg võiks olla 1960-ndate lõpp - 1970-ndate algus.

Asta fotokarbist.

Sõdurid

Kuulipildujad ja miinipildujad on kõik pildile kaasa võetud.
Tunduvad olevat Esimese Maailmasõja aegsed Vene soldatid. Kolm meest on seotud peaga, kas sellest võiks järelduse teha, et nad on otse lahingust tulnud?
Kaks meest aknal ei ole fotopomm, vaid grupp on spetsiaalselt nõnda kadreeritud, et nemad ka peale jääksid.
Asta pildikastist

ENSV 11.aastapäev 1951

Ühes Eesti linnas tähistatakse rongkäiguga ENSV 11.aastapäeva. Vasakul on tribüün, esimesel loosungil on tekst "LENINI LIPU ALL, STALINI JUHTIMISEL EDASI KOMMUNISMI VÕIDU POOLE!".
Esiplaanil oleval naiste grupil on seljas väga veidrad rõivad: laiade varrukatega pluusid ja ornamentidega pihikseelikud, valged sokid ja ühtemoodi jalanõud. Kust üldse vaesel ajal selline riietus saadud on? Kahjuks ostsin selle pildi vanade raamatute poest.
Vene ajal käidi rongkäiguga tribüüni eest mööda 2 korda aastas - 7.novembril ja 1.mail, aga see on vabariigi aastapäeval, 21.juulil 1951.

Avarii Riia ja Suure kaare nurgal 1961

Bussiga mööda Riia tänavat sõitvale Voldemar Tirmanile sõitis naisautojuht veoautoga Suurest kaarest ette. Bussijuhi abikaasa sõnul oli see naisterahvas miilitsaülema lähedane sõber ning  bussijuht sai 50 rubla trahvi, mille bussipark ära maksis.
Alumise fotol on küll purunenud aknaklaasi pildistatud, aga meenub LAZ-bussi sisemus, mulle tundub, et selliste bussidega sai pikka aega sõidetud.