07 mai 2014

Salapiiritus

Mis vahe on piiritusel ja keeluseadusel?
Piiritus on 96-protsendiline hullus, aga keeluseadus on 100-protsendiline hullus.

 

Salapiiritust veeti põhiliselt sellistes kandilistes 10-liitristes kanistrites. Siin on kätte saadud 126 piiritusenõud ehk 1260 liitrit piiritust. 1929.a seaduse järgi võeti iga liitri pealt trahvi 20 krooni, so siis 25 200 krooni trahvi ja kui raha maksta ei olnud, siis üle 10 000 kroonine trahv võrdus 2-2,5-aastase vanglas istumisega. Kui need olid suurema ettevõtja paadimehed, siis see maksis nende eest trahvi ära ja mehed said vabaks, ainult paadist jäädi ilma, aga kui raha polnud, tuli vangis olla.

Soome vanglas oli võimalus karistusaega lühendada kartsas istumise teel, 6 päeva kartserit vastas ühele kuule vangistusele, 6 kuud sai istuda ära 36 päevaga, aga seda sai teha ainult kuni 6-kuulise karistusaja puhul. Soome toll konfiskeeris 1930.aastal miljon liitrit salapiiritust.
  Sõbrapilt - võimu esindajad ja kurjategijad.

Suured sulid tõllas, väiksed võllas.
Paatidega vedajad ostsid oma piirituse Soome lahe neutraalvetes seisvatelt suurtelt ladulaevadelt, mille omamine oli peaaegu riskivaba. 
Eesti kohtu- ja siseminister Vladimir Rooberg kuulus 1933.a augustis Danzigis salapiirituseveolt tabatud auriku "Ita" omanike hulka, mille tõttu ta oli sunnitud ametist lahkuma.

Sellele fotole ei ole midagi taha kirjutatud, aga ma arvan, et see on eelnevatega seotud. Koha määramisel loodan blogi lugejate abile.

Jõukamad salakaubavedajad ostsid oma paatidele Junkersi lennukimootorid, aga veel kavalam oli piiritust Soome riiki sõjalennukiga vedada: Eesti lennuväe nooremleitnant Kanno ja leitnant Štšepothev jäid sellega vahele ning said 30 päeva aresti ja reameesteks degradeerimise.

Salakauba vedamisega on Eesti aladel alati tegeldud, aga eriti hoogsaks läks Soome keeluseaduse aegne (1919-1932) piiritusevedu. Nende piltide tegemise ajal, 1930.aastal oli salapiirituse vedamise tippaeg. Praktiliselt kõik Põhja-Eesti ja suur osa Lääne-Eesti kaluritest tegelesid salapiirituse vedamisega Soome, Rootsi, Venemaale, Eestisse. Oli võimalik teenida kuni 10-kordset kasumit.
Sel ajal oli salapiirituseäris tööjaotus: 1)suurte ladulaevadega viidi piiritus Soome lahe neutraalvetesse, 1929.a oli seal ankrus 18 suurt emalaeva, igaühel 200 000-300 000, mõnel isegi 800 000 liitrit piiritust;
2)kui räägitakse piiritusevedajatest, siis mõeldakse enamasti neid, kes viisid emalaevast piiritust paadiga maale, ühe Soome saare kohta on öeldud, et ainult kirikuõpetaja ja nimismees ei tegelnud piirituseveoga;
3)piiritus viidi mere äärest sihtpunkti rongiga, autodega, hobustega, jalgsi, klientideni viimine oli sageli paadivedajate pereliikmete töö. 

 Soovitan kõigil lugeda väga põhjalikku, köitvat, kaasajaga siduvat ja mõtlemapanevat Raimo ja Risto Pullati raamatut  "Viinameri. Salapiiritusevedu Läänemerel kahe sõja vahel".

Keeluseaduse lõpuaastail tarvitasid soomlased 2,3 liitrit puhast alkoholi inimese kohta aastas. Enne ebaõnnestunud kuiva seadust oli see näitarv 0,7-0,8 liitrit elaniku kohta. Keeluseaduse ajal kinni peetud joobnud inimeste arv ületati alles 1970. aastail. Kinnipeetuid oli nii palju, et need ei mahtunud soolaputkadesse ära. "Viinameri", lk 242.


Ma ei olnud varem mõelnud, miks oli II Maailmasõja ajal Eestist nii palju paadipõgenikke, aga see oli piiritusevedamisega seotud - paadid ja oskajad inimesed olid olemas.





2 kommentaari:

  1. See paadiga pilt on tõesti Pärnust, võetud praeguse Japsi kai pealt suunaga jahtklubile. Salapiiritusega sellel 99% tõenäosusega pistmist pole...

    VastaKustuta